Sattusin peale teie kodulehele ja tekkis paar küsimust kiirtoidu ja rämpstoidu kohta. Niisiis, ma tahaksin küsida, et mida teie peate kiirtoiduks ja rämpstoiduks ning et mis võiks olla nende erinevusteks või sarnasusteks? Ning ka seda, palju võib süüa toite, mida loetakse kas siis kiir- või rämpstoiduks, ilma, et midagi suurt kehaga juhtuks? Ja mis üldse võiks olla tagajärgedeks suure kiirtoidu tarbimise puhul?
Kuna küsite, et mida pean kiir- ja rämpstoiduks, siis vastangi sellele lähtuvalt enda seisukohtadest. Kiir- ja rämpstoidu mõisted jooksevad mitmes punktis kokku. Toit peab meie keha varustama päevaks vajaliku energiaga ning tagama organismile vajalike toitainete varud (rasvad, valgud, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, vesi). Osasid toitaineid keha ise sünteesida ei suuda ja nende kättesaamine toidust on seega organismi terviklikkuse tagamiseks ülioluline (näiteks Omega-3 rasvhapped). Toiduaineid, mis sisaldaksid kõiki toitaineid loomulikult pole, mistõttu on tähtis, et meie toidulaud oleks võimalikult mitmekesine. Toiduained, mis on ületöödeldud ja milles vähe kasulikke toitaineid, võib kutsuda rämpstoiduks. Siinkohal oleks ehk üheks drastilisemaks näiteks Coca-Cola Zero – ei energiat ei toitaineid. Kui peate kiirtoidu all silmas tooteid nagu kiirpudrud, -supid ja muud analoogilised müügiartiklid, siis needki on küllalt sageli liialt ületöödeldud ja toitainetevaesemad kui võiks. Seega tasuks oma toidulaual silm peal hoida. Kui üldises plaanis on toitumine paigas, siis aeg-ajalt söödud kiir- või rämpstoiduks kutsutu ei toiks suuremat kahju teha. Üldjuhul võiks aga antud tooteid vältida.
Olen vaadanud Teie kaaluabi lehekülge. Ja arvutanud ka oma kehamassi indeksi.olen 1.61 pikk ja kaalun 72-73 kg, vahel ka 70. Selles vahes kõigub pikemat aega. Kuid vanus peaks ka mingit rolli mängima. Saan 60 aastaseks. Arvan ,et ei ole normaalne, kui peaksin 60 kg kaaluma oma vanuse kohta. Olen terve ja kuivetunud ka ei taha olla. Alkoholi ma praktiliselt ei tarbi, aga küpsetisi ja magusat armastan.
Hiljuti tuli üks analoogiline küsimusi, mistõttu kordan siinkohal suuremas osas saadetud vastust. Rääkides kaalust, pööraks ma tähelepanu otsese kaalunumbri kõrval kindlasti kehakompositsioonile. Vanuse kasvades kipub lihasmassi vähemaks jääma. Viimane mõjutab aga ainevahetust. Parim vahend lihasmassi hoidmiseks on kehale piisava füüsilise koormuse tagamine. Seega, kui suudame oma kehakompositsiooni soovitavas vahemikus hoida, oleme õigel teel. Jälgida tuleks, et keha rasvasisaldus ei tõuseks üle 30%. Heade kaaludega saab ka kehakompositsiooni kohta andmeid, kuid eelnevalt tasuks siiski nõu küsida, kus mõõtmisi teha, sest mitte kõik aparaadid pole usaldusväärsed. Ühe vahendina võiks kaalunumbri kõrval kindlasti tähelepanu pöörata vöö-ümbermõõdule, mis ei tohiks naiste puhul ületada 88 sentimeetrit.
Kuidas mõõtmist teha? Mõõdulint tuleb panna puusanuki ülemise serva ja roiete alumise serva vahelise osa keskele. Kontrollige peegli ees, et mõõdulint oleks horisontaalselt ümber kere ja ärge tõmmake kõhtu sisse. Õige oleks, kui mõõtmist viiks läbi keegi teine. Kirja järgi jääb mulje, et tunnete end oma kehas üldiselt mõnusalt ning olete terve ja tegus ning siis pole ju midagi katki, kui paar kilo liiast. Soovides siiski midagi muuta, võiksite mõelda neljale-viiele kilole. Söömise osas on oluline korrapära, kinnipidamine kindlatest toidukordadest. See aitab enam toime tulla ka liigse maiustamisega. Osad meist on suurema isuga magusa järele kui teised, aga sageli viitab suurem magusavajadus sellele, et meie toidulaual napib vajalikke toitaineid või siis kipume tarbima rohkelt toiduaineid, mis põhjustavad veresuhkrutaseme liigset kõikumist, luues nii suletud ringi. Sega vaadake oma menüü korra üle.
Dr. Ehala-Aleksejevi tasulisele personaalsele nõustamisele on võimalik registreerida:
Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku Tallinna Filiaal
Gonsiori 3, II korrus
Tel: 731 9001
E-mail: toitumine@kliinikum.ee
Eesti Diabeedikeskus
Sütiste tee 17, 13419 Tallinn
Tel: 731 9100
Kodulehekülg: www.kergemaks.ee
Kuidas küsida spetsialisti käest abi?
Postita küsimus meiliaadressil abi@kaaluabi.ee. Kirjelda nii täpselt kui võimalik oma muret, lisa igaks juhuks juurde ka oma telefoninumber ja see, kas soovid küsimuse esitajana Kaaluabis jääda nimetuks või võib küsimuse avaldada oma nime (kasutajanime) all.