Kaaluabi treeningnõustaja Kadi Reintam vastab meie kasutajate küsimustele.

KÜSIMUS: Ostsin pulsikella, mis mõõdab kalorikulu. Andmetest tuli sisestada vanus, max.pulss, pikkus, kaal ja sugu. Kaloreid kulub alati vähem, kui kirjanduse põhjal ette kujutasin. Olen 50 aastane, ideaalkaalus, hästi treenitud. Vanuse suurenedes väheneb baastarbimine, kas väheneb ka treeningu käigus kulutatud kalorite kogus? Kui samade näitajatega 20-aastane jookseb 80% max. pulsiga tund aega, siis ta kulutab rohkem kaloreid kui 50-aastane 80%-ga max. pulsist joostes? Tahaks sellele loogikale pihta saada. Pulsikelladel ja jooksulintidel on kalorikulu jaoks kindlasti mingi konkreetne valem. Kas on nii, et mida kõrgema pulsiga ma ennast liigutan, seda rohkem kulutan? Ja pulsi sagedusest ja treeningu kestvusest sõltub, kust see energia parasjagu võetakse, kas süsivesikute varust, rasvkoest, lihastest?

Pulsikella kaloriarvesti ei pruugi olla alati täpne, kuna kalorikulu sõltub paljudest erinevatest asjaoludest: lisaks vanusele, kaalule ja treeningu intensiivsusele ka treenija füüsilisest vormist (mida väiksem on keha rasvasisaldus ja suurem lihasmass, seda kiirem on ainevahetus), organismi ainevahetuse iseärasustest ja seisukorrast ning söödud toidust (mida looduslikum ja puhtam toit, seda kergem on seda omastada ning ka kulutada).

Erinevad pulsikellad ja kalorikulu arvestamise kalkulaatorid kasutavad pisut erinevaid valemeid kalorikulu mõõtmisel. Üldjuhul arvestavad pulsikellad kalorikulu vanuse, soo, kaalu, pikkuse ja
keskmise pulsisageduse järgi. Seega, vanusest teatud ulatuses sõltub tõesti kalorikulu. Mida suurem treeningintensiivsus ja kõrgem pulss, seda suurem on kalorikulu. Madala intensiivsusega treenides peaks treeningu kestvust suurendama, et kulutada samal määral kaloreid.

Treeningu intensiivsusest ja kestvusest sõltub tõepoolest see, kust energiat parasjagu võetakse. Mida suurem on intensiivsus, seda väiksem osa kulutatud energiast saadakse rasvkoest ning seda kiiremini ammenduvad organismi muud energiavarud.

KÜSIMUS: Kas see peab paika, et üks treening ei tohiks olla pikem kui 2 tundi?

Soovitatav treeningu pikkus sõltub treeningust ja selle intensiivsusest. Kaua kestev treening kurnab rohkem ning organism vajab enam taastumisaega. Kui aga treeningute vahele jäävad liiga pikad pausid, areneb organism aeglasemalt. Üldjoontes soovitatakse tervisesportlastel treenida 3-4 korda nädalas ning treeningu pikkuseks võiks olla 30-60 minutit sõltuvalt inimese füüsilisest vormist. Suure intensiivsusega treeningu (pulsisagedus rohkem kui 65% maksimaalsest südamelöögisagedusest) osakaal ei peaks ajaliselt ületama treeningtunni kestvusest 15-20 minutit.

Erandiks on sellised madala intensiivsusega treeningud nagu näiteks jooga, mille puhul on treeningu kestvus kogenud harjutajatel sageli pikem kui 60 minutit.

KÜSIMUS: Milliseid kehaosi peaksime kõige rohkem treenima, eriti kui tegemist on istuva tööga?

Istuva eluviisiga inimeste treeningu käigus võiks pöörata erilist tähelepanu stabiliseerivatele ja teistele rühti hoidvatele lihasgruppidele, mis istuva eluviisiga inimestel muutuvad alaaktiivseteks, põhjustades seeläbi alaseljavalusid jt vaevusi. Tõhus treeningviis keha stabiliseerivate lihtaste treenimiseks on pilates, mis keskendub lülisamba rühilihastele ning on keha õige joondumise ja seega hea rühi aluseks. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning peavalusid.

Jõusaali treenima minnes soovitan istuva elustiiliga inimesel enne treeneriga konsulteerida ja lasta koostada endale isiklik treeningkava. Isikliku treeningkava koostamisel lähtub treener inimese isiklikust lihastasakaalust (pöörates tähelepanu korrektse rühi saavutamisele).

Lisaks stabiliseerivate lihaste tugevdamisele ning teiste lihaste toonuse tõstmisele on oluline ka vastupidavuse arendamine, seega võiks treeningplaan sisaldada komponente mõlemast.

KÜSIMUS: Mingil hetkel tulid müslibatoonid väga moodi. Kõik soovitasid, et võta parem šokolaadi asemel. On nad tegelikult ka tervislikumad? Kas neid on üldse soovitav pärast treeningut või üleüldse süüa, või on tume šokolaad parem valik?

Müslibatoone on väga erinevaid, kuid sageli on tavapoodides müügil olevatesse müslibatoonidesse lisatud värv- ja säilitusaineid, samuti on nende suhkrusisaldus üleliia suur. Ökopoodides müügil olevad müsli- ja puuviljabatoonid on kindlasti tervislikum valik. Hea vahepala on ka väike peotäis pähkleid või mandleid, värske puuvili või marjad, või ka 1-2 tükki kõrge kakaosisaldusega ning lisaaineteta mõrušokolaadi.