Kaaluabi toitumisnõustaja Kaja Maantoa-Arm vastab meie kasutajate küsimustele.

1. Minu probleem on selles, et ma ei suuda kaalu langetada, kuna ma ei suuda süüa ühtegi juur- ega puuvilja. Pole kunagi teadlikult saanud süüa neid, kuigi lapsepõlves siiski sõin. Kui ma üritan puu-või juurvilju süüa, siis tekib kohe okserefleks. Ma ei tea mida teha, et ma saaks sellest murest üle?

Kas sama probleem (okserefleks) esineb ka siis, kui näiteks prooviksite teha omale toormahlasid?

 Ka võiksite proovida hakata vaikselt lisama näiteks juurvilju riivitud/püreestatud kujul oma meelepärastesse roogadesse (pikkpoiss peediga, liharullid täidetud porru, toorjuustuga, küpsetatud ahjus ja hiljem lisada peale purustatud tomat, küüslaaugu/sibula segu jne)

Kindlasti usun, et kui hakkate vaikselt ja väikeste koguste kaupa puu- ja juurvilju lisama oma lemmikroogadesse, saate sellest probleemist üle. Kindlasti proovige ka süüa neid kuivatatud kujul, sobivad ideaalselt vahepealseks näksimiseks.

Kui Te ise kogu aeg süüa omale ei valmista, siis paluge näiteks kellelgi teisel toit valmistada ja sinna panna väike kogus juurvilju, võibolla on Teil hoopis see mõtlemises kinni (et tekib okserefleks, kui sööte juur- ja puuvilju) ja nii kui Te täpselt ei näe, mis on söögi sisse pandud, ei teki Teil seda probleemi.

2. Olen jälginud seda TV3 kaalusaadet. Sealne treener teeb osavõtjate toitumises suuri muudatusi ja tühjendab nende külmkappi. Viskab välja sealt ka selliseid asju, mida mina olen alati arvanud, et need on kasulikud.

Mul ongi teile selline küsimus, et kust ma saaksin nimekirja toitudest, mida süüa ei tohiks. Paljud allikad räägivad vastuolulist juttu. Näiteks tuunikala on mõnes kohas kasulik, teises kohas jällegi täiesti keelatud. Kas on olemas selline tervislik nimekiri toite, mida võib süüa,  et kaal langeks ja tingimusel, et liikumist on ka piisavalt. Ise ei suuda neid toiduaineid välja mõelda ja ainult tatart ka ei suuda iga päev süüa. Kas te saate mulle nõu anda?

Usun, et kuna informatsiooni mida, kuidas, kui palju süüa on meeletult, siis vahel võib see tekitada suurt segadust. Sellist ühtset nimekirja, mida täpselt süüa, ei ole, aga üldist tervisliku toitumise infot saab nii Kaaluabi kodulehelt, kui ka veebilehelt toitumine.ee.

Minu arvamus on, et meie poelettidel ei müüda mürki ja kõike võib süüa, aga olulised on kogused. Keegi ei suuda ( võibolla väga vähesed :) ) olla kogu elu täiuslikud ja toituda vaid 100%  ülitervislikult. Ei tasu liigselt muretseda ja kindlasti ei loobiks mina külmkapist välja tuunikala, tuunikala sobib hästi salatisse ja wrap’i sisse, samuti saab sellest valmistada kiirelt pastat. Alati on loomulikult kõige parem valik värske tooraine ja siis ise sellest midagi valmistada, aga iga kord pole see võimalik ja alternatiivina sobib nii konserveeritud kala kui

ka külmutatud juur- ja aedviljad. Ei tasu liigselt stressata, kui teha enamasti tervislikke valikuid, siis ei juhtu midagi, kui vahel tekib isu patustamise järele.

3. Olen 47-aastane naine Tartust ja nägin võimalust esitada küsimus asjatundjale.
Ma olen täielikult sasipuntras, sest ei oska söögiaegu paika panna. Ärkan kell 5 hommikul, töö algab kell 6. Ärgates ei taha nii vara süüa ja võtan tööle kaasa mõned võileivad. Hommikune paus on kell 8, lõuna, ehk siis soe söök - praad või supp- kell 11. Tööpäev lõppeb mul kell 15. Polegi eriti söögiisu. Kui pere on kodus, siis on jälle söömine.

Kaalun 77 kg ja olen 167 cm pikk. Vaatasin, et mu KMI on 27, aga peaks olema 24. Hommikuti on veel pime, et pool tundi jalgsi tööle minna, õhtuks olen juba liiga väsinud, et jalgsi tulla. Töö juures päevad erinevad, mõni päev on vaid istuv töö, teine päev on "lippamist"palju.

Mind on vist tabanud stress, ei tea, kuidas edasi? Kui saite minu keerulisest kirjast aru, siis oleksin tänulik nõuannete eest. Millised retseptid mulle sobiksid, milline kehaline koormus?

Kuna peate nii vara ärkama ja väidate, et seetõttu pole söögiisu, siis soovitaksin Teil proovida juua klaas kas siis värskelt pressitud mahla või teha mõni kerge smuuti. Soovituslik söögikordade vahe on 4 tundi, see on seetõttu, et hoida oma veresuhkru tase kogu aeg stabiilsena ja nii soovitaksingi Teil oma toidukordasid planeerida, tunnike siia-sinnapoole ei juhtu ka midagi hullu :). Kui mõnikord pole isu, siis sobib ka vahepalaks banaan, pähklid, kodujuust, näkileib jne, tähtis on see, et ei jääks liiga suuri söögivahesid, et vältida hilisemat ülesöömist.

Tervislikke retsepte leiab meie Kaaluabi kodulehelt, kus kasutajad jagavad oma vahvaid ideid. Eelistama peaks värskest toorainest valmistatud toite ja vähem tarbima poolfabrikaate. Liikumine on kindlasti oluline ja kui tunnete, et kohe pärast tööpäeva ei ole energiat, et midagi teha, siis võib võimalusel kasvõi magada tunnikese ja siis teha midagi aktiivset. Kui tööpäevad on väsitavad, siis nädalavahetust on hea kasutada selleks, et minna loodusesse, kas siis niisama kõndima või leida omale mingi meelepärane õuespordiala.

Kindlasti peab tähelepanu pöörama ka sellele, kui tunnete, et olete stressis. Tuleb jälile saada, mis on selle põhjustajaks ja siis hakata sellega tegelema. Stress põhjustab üldist väsimust ja enesetunde langust ning seetõttu on veelgi tähtsam, et leiaksite aega värskes õhus liikumiseks, parim on veel, kui leiate omale kaaslase, kellega koos seda kõike teha. Kevadel on ka suurepärane võimalus leida poelettidelt ja turult juba palju head ja värsket kodumaist kraami, rediseid, karulauku, sibulat jne. Alati on parim eelistada kodumaist, sest tihti kaugetest maadest siia jõudnud puu- ja köögiviljad on poole oma vitamiinidest juba „teel olles“ kaotanud.