Hiljuti tegin teoks oma ammuse unistuse ja veetsin terve märtsikuu tuhandete kilomeetrite kaugusel Tais. Minu sealne elu oli ilmselgelt täiesti teistsugune tavapärasest kooli-töö-trenni rutiinist. Kõige suurem muutus puudutas aga mu toitumist. Kuna aasiapärane toitumine tegi mulle ainult head, tahaksin jagada oma kogemusi ja mõtteid ka teiega.

Enne reisile minekut olin oma toitumise osas väga turvaline. Aeg-ajalt proovisin küll midagi uut, kuid tavaliselt ostsin poes käies alati samasuguseid toiduaineid. Hommikuti sõin alati kaerahelbeputru, lõuna- ja õhtusöögid kordusid samuti igal nädalal.

Reis Taisse pööras aga mu toitumise pea peale. Varem Euroopas reisides olen suutnud oma tavapäraste harjumuste juurde jääda, ostnud poest näiteks värskeid õunu või ahjusooja leiba. Aasias süüakse aga teisi puuvilju ja köögivilju, tumedat leiba seal ei eksisteeri ning piimatooteid ei tarbita üldse. Hüvasti jogurt, kohupiim ja juust!

Mida ma siis sõin? Hommik algas tavaliselt värskete puuviljadega – ananass, banaan, arbuus, draakonivili, mango ja teised eksootilised puuviljad, mille nime ma ei tea. Mõnikord sõin neid viilutatult, kuid enamasti sain oma vitamiinivajaduse rahuldatud puuviljasmuutide näol. Need värsketest puuviljadest ja jääst koosnevad kokteilid maksid meie rahas vaid umbes 50 senti, kuid maitsesid suurepäraselt ja täitsid üllatavalt hästi kõhtu.

Päeva teised söögikorrad koosnesid enamasti riisist ning mõnest tai köögi hõrgutisest. Tihti sõin ka nuudlisuppe või taipäraseid vokiroogasid. Vahepaladena sõin turgudelt ja tänavamüüjate käest ostetud kookosvahvleid, šašlõkki, kleepuvat riisi (nn sticky rice) ja palju muud maitsvat. Nagu näha, siis ma ei teinud kuu aega kordagi ise süüa, vaid tarbisin ainult kohalikku, minu jaoks võõrast toitu. See oli muide ka üks mu eesmärkidest – süüa 100% taipäraselt ja vältida turistidele mõeldud american breakfast‘i sarnaseid menüüsid.

Tais olles ma ei pööranud oma enesetundele üldse tähelepanu, kuidas teistmoodi toitumine mulle mõjub. Sellest sain aru alles tagasi Saksamaal olles, kui olin ära söönud kausitäie piimaga keedetud putru ning mitu viilu leiba – paari tunni pärast tekkisid kõhtu jubedad gaasid ning ma ei tundnud ennast mitte just kõige paremini. Taipasin, et Tais olles ei olnud mul mitte kordagi sellelaadseid probleeme.

Kas ma peaksin nüüd vältima piimatooteid või sööma rohkem puuvilju? Ma ei tea. Küll aga tean ma seda, et igapäevased ananassi- ja mangosmuutid tegid mu organismile ainult head. Lisaks sellele sain aru, et küllap on aeg oma turvaline menüü kriitilise pilguga üle vaadata ning pöörata rohkem tähelepanu oma keha signaalidele.

Sellest, et toitumise totaalne muutumine ka kaalulangusele kaasa aitab, räägitakse ju juba ammu. Minu meessoost reisikaaslane võttis Tais olles mitu kilo alla. Kahju ainult, et ma sõin alati sama palju kui tema ega piirdunud söögikorra ajal vaid ühe portsjoniga... ;)

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.