Talje ümber ladestunud ülemäärane rasv kujutab märkimisväärset ohtu inimeste tervisele. Seda isegi neile, keda ülekaalulisus või rasvumine tõenäoliselt ei ohusta. Suurbritannia Londoni Imperial kolledži (Imperial College London), Saksamaa Toitumisinstituudi(German Institute of Human Nutrition) ning teiste Euroopa uurimisasutuste teadlaste hinnangul peaksid arstid osana tavapärasest tervisekontrollist mõõtma patsiendi vöö- ja puusaümbermõõtu ning kehamassi indeksit.
Sarnaselt eelmisega näitas ka Ameerika Vähiühingu poolt läbi viidud uurimus, mis jälgis enam kui üheksa aasta vältel rohkem kui 100 000 inimese tervist, et „võrreldes väikese vööümbermõõduga inimestega, kahekordistas suur vööümbermõõt uurimuses osalenuile uurimuse perioodi vältel surma ohtu mis tahes põhjusel“.
Suurt vööümbermõõtu seostatakse insuliini resistentsusega, mis võib põhjustada diabeeti, südamehaigust ning normist kõrvalekalduvat vere kolesteroolitaset. Nahaaluse rasvaga võrreldes kujutab kõhurasv oma ligiduse tõttu peamistele siseorganitele endast suuremat ohtu. USAs Atlantas asuva Ameerika Vähiühingu epidemioloogi Eric J. Jacobsi väitel „leiti, et olenemata kehamassi indeksist, on suurem vööümbermõõt seotud suurenenud ohuga surra südame-veresoonkonna haiguste, respiratoorsete (hingamisteede) haiguste ja vähktõve tagajärjel“.
Tuleb märkida, et KMI abil hinnatakse inimese tervislikku seisundit, kuid samas ei tohiks tähelepanuta jätta ka vööümbermõõtu. Uurimuses osalenud sama kehamassi indeksiga subjektide võrdluses suurenes enneaegse surma oht lineaarselt vööümbermõõdu suurenemisega. Uurimuse andmetel oli „suurema vööümbermõõduga (üle 100 cm naistel) subjektidel enneaegse surma oht kaks korda suurem kui väiksema vööümbermõõduga (alla 65 cm naistel) subjektidel“. Oluline on märkida, et iga vööümbermõõdule lisandunud 5 cm kohta suurenes suremuse oht naistel 13% võrra.
Isegi kui kaalu ja pikkuse suhe on normaalne, on vööümbermõõdu säilitamine tervise seiukohalt väga oluline. Seega, kui märkad aja jooksul vöökoha suurenemist, on aeg hakata paremini sööma ning rohkem treenima.
See peab suurel määral paika, sest sageli ladestub naistel menopausi ajal rasv kõhupiirkonda. Östrogeenita muudavad meie kurvid asukohta. Keharasva tõttu on naistel seega suurem oht haigestuda südamehaigustesse ning suurem suremuse oht postmenopausaalsetel aastatel (periood, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni). Uurimus taaskinnitab kahju ja ohtu, mis, vastupidiselt pirnikujulisele kehakujule, kus rasv ladestub puusadele, kaasneb õunakujulise kehakujuga. Asi ei ole selga sobivas suurusnumbris, vaid kaasaskantavas keharasvas. Veel üks ohu märk - me oleksime justkui leppinud, et inimeste suur vööümbermõõt on eaga kaasnev nähtus. Ainuüksi teadmine, et seda peetakse normiks, ei tähenda, et see on normaalne.
Mis oleks lahendus? Regulaarne treeningprogramm aitab vähendada vööümbermõõtu ja alandada triglütseriidide taset veres.
Allikas: http://www.womenfitness.net/