Enne uue dieediga alustamist tuleb sul oma eesmärk kindlaks määrata. Mis on sinu jaoks ideaalne kaal? Kas sa tahad oma kehakaalust Y kilo kaotada, või hoopis X protsendi võrra oma keha rasvaprotsenti vähendada, või kehamassiindeksit Z protsendi võrra koomale tõmmata? Igal eesmärgil on oma head ja vead, kuid enne salenema asumist tuleks erinevused enda jaoks selgeks teha.

Hirmutav kaal

Neil, kel on kodus kaal või kes mõõdavad kehakaalu regulaarselt spordisaalis, on saanud harjumuseks oma edusamme kaalul oleva seieri põhjal kindlaks määrata. Tegu on aga levinud valearusaamaga, mis on kaalujälgijaid juba aastakümneid kimbutanud. Kes soovib kilodest tervislikul meetodil lahti saada, see peab kaalu kummardamisest loobuma.

Paljud kaalujälgijad jäävad oma sihtide saavutamisel hätta, kuna nad usaldavad üksnes numbreid kaalul. Need võivad olla aga eksitavad ning isegi ohtlikud. Kaalule keskendumine sai alguse 1950ndatel, kui normaalkaal teaduslikult defineeritud sai. Arendati välja ideaalkaalude tabel, mille näitudega iga inimese kehakaalu kõrvutati. Tabeli koostamisel võeti aluseks keskmine Ameerika kodanik. Rasvunuks loeti kõik need inimesed, kelle kehakaal ületas 20% võrra tabelis seatud normi. Need, kelle kaal oli aga 10% ideaalkaalust väiksem, rühmitati alakaaluliste kilda. Tänapäeval on ideaalkaal muutunud kõrvaliseks terminiks.

Algsed ideaalkaalu tabelid polnud mõeldud õige toitumise või tervislike eluviiside propageerimiseks, vaid neid vajasid kindlustuskompaniid. Seetõttu ei tehta nendes tabelites ka vahet lihas- ning rasvmassil. Toonase tabeli põhjal kvalifitseeruks enamus tänapäeva kulturistide, kelle kehamassist moodustab rasv üksnes kaheksa protsenti, automaatselt rasvunute alla. Samal põhjusel ei saa kaalule astudes kunagi õiglast vastust küsimusele, kas ollakse ülekaalus või mitte, sest harilik kaal ei erista lihasmassi rasvmassist. Seega sa ei saa kuidagi teada, kas ootamatu kaalukaotus tuleneb närbunud lihastest või põlenud rasvadest.

Mis on kehamassiindeks ja kas ma peaks sellest huvituma?

Kehamassiindeks on sinu kaalu ja pikkuse suhtarv; see on laialt levinud terviseriskide identifitseerimisel ning ideaalkaalu määratlemisel. Kehamassiindeksi (KMI) arvutamisel kasutatav valem on lihtne: KMI = (Kaal kilogrammides) / (Pikkus meetrites ruudus).

KMId 20 ja 25 vahel peavad enamik eksperte tervislikuks. Kehamassiindeks alla kahekümne annab märku alakaalust, samas kaalu ja pikkuse suhtarvu 25 ja 29 vahel peetakse ülekaalulisuse tunnuseks. Veelgi suurem KMI tähendab aga, et ollakse rasvunud. KMI abil saab umbkaudu välja arvutada rasvasisalduse inimese kehas ning saadud tulemusi peetakse üsna täpseteks. Samas esineb ka siin ebatäpsusi, sest KMI ei erista samuti otseselt lihasmassi rasvmassist. Näitena võib taas tuua profisportlased, kelle lihasmass on tavainimeste omast kordi suurem. Lihased on aga rasvast raskemad, lisades kehakaalule rohkem kilosid. Seetõttu võib sportlase KMI olla tavainimese omast kõrgem, kuigi nende kehas on rasva vähem. Vastupidise näitena võib tuua vanurid, kelle lihased on hakanud vanaduses närbuma, mistõttu on nende KMI tavalisest madalam, kuid keha rasvaprotsent isegi kõrgem.

Parim moodus – keha rasvaprotsendi arvutamine

Lihas- ning rasvmassi kindlaks määramiseks tuleb välja arvutada keha rasvaprotsent. Rasvaprotsent näitab, kui suure osa inimese kehakaalust moodustab rasv. Täiesti igapäevased on olukorrad, kus kaalu põhjal otsustades „kaalukate“ inimeste rasvaprotsent on madal.

Paljud inimesed üritavad kaalust alla võtta. Kõige edukamad kaalulangetamisprogrammid ei keskendu aga mitte kaalule, vaid tegelikule rasva kaotusele. Oma edusammude hindamisel jäävad klassikaline kaal ning kehamassiindeks hätta, sest need ei erista lihasmassi rasvmassist. Küsimusele, kas ollakse ideaalkaalus, saab vastuse anda üksnes keha rasvaprotsendi arvutamine. Milline on aga minu ideaalne kaal? - Sõltub rasvaprotsendi arvutamisel saadud tulemustest, mis on iga inimese puhul erinevad.

Allikas: mydailymoment.com