Kas hakkad näksima, kui tunned end kurva, vihase või õnnetuna? Siis kuulud nende hulka, kes seavad oma vajadused pidevalt teisele kohale. Naiste ülekilode ja käitumise vahel on üsna selge seos. Naised, kelle jaoks on teiste vajadused tähtsamad kui enda omad, üritavad negatiivsed emotsioone süües varjata, nähes toidus oma ainukest lohutust ning parimat sõpra. Selle tulemusena tõuseb kehakaal ning halveneb enesetunne. Sõbralikkusest ning suutmatusest piire seada saab nende jaoks lõks.

Nimetatud käitumismustrit esineb kõikides vanusegruppides ning ühiskonnakihtides ning selleks, et negatiivsele emotsioonile järgneks söögiorgia, pole palju tarvis. Meeletu söögiisu võib läita ka suutmatus igapäevaste asjade organiseerimisega toime tulla. Maiused leiavad oma tee suhu, kui abikaasa naist piisavalt ei väärtusta, ülemus esitab tööl liigseid nõudmisi või lapsed kodus virisevad - kõigil neil puhkudel tunneb naine, et ta on vähemalt maiustuse ära teeninud.

Toit pakub aga üksnes lühiajalist lohutust. Söömise kontrollimatus tekitab omakorda häbi ning kui proovid kaalus alla võtta, tekib pidevalt tagasilööke ja enesetunne halveneb. Meie enesehinnangut mõjutavad õnnestumised ja ebaõnnestumised, kuid enesetunnet halvendab teadmine, et kaalulangetamisega ei saada hakkama.

Naised, kes oma vajadused tahaplaanile seavad, on sageli n-ö jo-jo dieeditajad, st nad on proovinud erinevaid kaalulangetamise viise suutmata samas saavutatud kehakaalu hoida. Vaja oleks aga välja selgitada, miks inimene nii käitub - alles seejärel on võimalik seda probleemi ka lahendada. Mõistes oma söömismustrit, on üsna kiiresti võimalik ka tulemusteni jõuda. Siis on võimalik õppida piire seadma ning tõsta enesehinnangut.

Oled söömishäirete all kannataja kui:

• Tunned sageli põhjendamatut isu.
• Sööd selleks, et end premeerida, lohutada või kui oled mures, stressis, väsinud.
• Võid kannatada söömishäirete all ka ilma ülekaaluta: paljud kompenseerivad magusa söömist näiteks õhtusöögist loobumisega, tekitades nõnda aga veelgi suurema magusaisu.

Saa oma söömisprobleemist teadlikuks, vastates kord nädala jooksul järgmistele küsimustele:

1. Milliseid tundeid tundsid täna? Kas juhtus midagi, mis muutis su vihaseks, tekitas lootusetust või muutusid kurvaks?
2. Mis juhtus täna tööl ja kodus - leia oma tunnete põhjused. Kas selleks oli kriitika sinu vastu?
3. Kas oled söönud liiga palju? Mõtle läbi kõik söögikorrad?

Tee oma nädalast kokkuvõte. Proovi leida seos tunde, teo ja käitumise vahel, et avastada, mis on sinu söömishäire põhjuseks. Vasta järgmistele küsimustele.

1. Milliseid tundeid oled nädala jooksul kõige rohkem tundnud (vihane, stressis jne)?
2. Millal on tunded kõige sagedamini esinenud (hommikul, õhtul jne)?
3. Millised asjad on tekitanud negatiivseid tundeid (tööstress, suhteprobleemid, kriitika jne)?
4. Kui sageli kaotasid nädala jooksul kontrolli oma söömise üle?
5. Kui sageli sõid magusat?
6. Kas leiad selles mingi mustri?

Negatiivse söömisharjumuse muutmiseks:

• Vaata läbi nädala jooksul kogetud meeleolud ja tunded. Sellest analüüsist lähtuvalt otsusta, mida pead muutma söömishäiretest vabanemiseks.
• Tugevda oma enesehinnangut. Kui tunned, et oled endas pettunud ega suuda ei öelda, võib selle põhjuseks olla madal enesehinnang. Proovi leida põhjus, miks sa ei suuda millestki keelduda.
• Otsusta ise oma elu üle. Kas sead endale liiga kõrged nõudmised või arvad, et teised teevad seda? Kui lased stressil enda üle võimust võtta, on see halb.
• Sea piirid ning õpi keelduma. Ära lase teistel enda üle otsustada. Kas ostad koju sinki ja juustu, mis meeldib teistele, kuid mitte sulle endale? Tee sellele lõpp. Üllata oma otsustega ning ole enda üle uhke.
• Muuda oma mõtlemismustrit. Kui tunned sageli hirmu ja muret, tee selgeks, mis on nende tunnete põhjuseks. Esita omale küsimus, kas mure on tõesti põhjendatud. Sageli kanname endas mõtlemismustreid, mis segavad meie igapäevaelu.

Allikas: http://expressen.se