Mõeldes kõikvõimalike erinevate dieetide peale näib, et kehakaalu langetamiseks on võimalusi lõputult. Vahemere dieet, Atkinsi dieet, Lõunaranna dieet - need on vaid mõned viimastel aastatel populaarsust kogunud kaalulangetamise strateegiad.

Vaatamata erinevustele jõuavad kõik dieedid välja ühe peamise põhimõtteni. „Sellest ei saa üle ega ümber: tahate kaalust maha võtta, tuleb vähem süüa,“ kõneles USA Harvardi meditsiinikooli doktor George Blackburn. „Kõik kaalulangetamise programmid piiravad ühel või teisel moel kalorite hulka.“

Kalorid - energia põhiühikud - on alati kaalulangetamise keskmes. Kaal kasvab, kui me sööme rohkem kui kulutame, ning kahaneb, kui me kulutame rohkem kui tarbime. Kui palju keegi kaalus juurde või kaalust alla võtab, on paljuski seotud ka iga inimese ainevahetusega - protsessiga, mille käigus keha rakud muudavad toidust saadud kalorid erinevateks keha funktsioonideks (nagu hingamine) kuluvaks energiaks.

Kuidas ainevahetus mõjutab Teie kaalu?

Inimese poolt kasutatavatest kaloritest kulub enamik keha ainevahetuseks. Ent ainevahetuse määr on inimeseti erinev. Eaga ainevahetus aeglustub, kuna keha rakud vananevad. Inimesed, kes ainevahetuse aeglustudes söövad jätkuvalt sama palju kaloreid kui varem,  võtavad kaalus juurde, kuna keha ei kasuta kaloritest saadud energiat varasemaga võrreldes enam sama kiiresti ära. Paljudel inimestel kipub aastate lisandudes vähenema ka kehaline aktiivsus, mistõttu on kehakaalu tõus veelgi tõenäolisem.

Dieedipidamisega piiravad inimesed sissesöödavate kalorite hulka ning võivad seega kaalutõusu vältida. Paljud dieedid keskenduvad ühele kindlale toidugrupile, mis jäetakse menüüst täielikult välja. Näiteks Atkinsi dieet piirab rangelt süsivesikute tarbimist. Teised dieedid keskenduvad rasvade piiramisele. Rasv sisaldab umbes kaks korda rohkem kaloreid kui sama suur kogus süsivesikuid või valke. Kuid tõenäoliselt peaksid inimesed kaalulangetamise nimel kaaluma nii rasvade kui süsivesikute tarbimise piiramist.

 „Saata teadlased või üldsus kohtu ette  otsustamaks, mis mõjutab ülekaalulisust rohkem, kas rasv või süsivesikud, on sama hea kui vaielda, kumb on hullem - tornaado või orkaan,“ arvasid Kelly Brownell ja Katherine Battle Horgen USA Yale'iülikooli toitumis- ja kaaluhäirete keskusest.„Ülekaalulisuse probleemi võti peitub asjaolus, et inimesed tarbivad liiga palju kaloreid.“

Kas kehaline tegevus suudab muuta rasva lihasteks?

Kuigi üleliigsed kalorid ladestuvad kehas rasvana, on teada, et mitte kõik suurt kasvu inimesed ei ole lihtsalt paksud - paljude inimeste suurust mõjutab ka nende lihasmass. Ja kuigi räägitakse rasva „muutmisest“ lihaseks, ei ole see siiski sõna-sõnalt see, mis tegelikult juhtub. Rasva kujul ladestuvad kehas üleliigsed kalorid. Kehaline tegevus kulutab kaloreid, seega saab selle tulemusena rasva kogus kehas väheneda. Samas aga survestab kehaline tegevus lihaseid. Lihasrakud võivad surve all murduda, kuid sellal kui naaberrakud nende taastamisega tegelevad, muutuvad lihasrakud suuremaks.

Lihaskude on tihedam kui rasv ning vajab ka säilitamiseks rohkem energiat. Seega võivad suurema lihasmassiga inimesed rohkem süüa, kuna nad kulutavad saadud kalorid ka ära.

Kolmest inimese kalorikasutust mõjutavast tegurist - ainevahetus, seedimine (see on energia, mis kulub meie poolt tarbitud toidu lõhustamiseks) ja füüsiline tegevus - saame me kõige vähem kontrollida ainevahetust ja seedimist. Kuid me saame kontrollida seda, kui palju kaloreid me sisse sööme ning seda, kui palju me end liigutame, et üleliigsed kalorid ära kuluksid.

Allikas: www.myhealthnewsdaily.com