Puudub alust väita, nagu oleksid kõrge rasvasisaldusega dieet ja terviserikked - eelkõige diabeet ja metaboolne sündroom - omavahel kuidagi seotud. Praegu soovitavad rasvarikast dieeti diabeetikutele nii USA kui ka Inglismaa arstid, kirjutavad Uffe Ravnskov ja Bo H. Jonsson Rootsi terviselehes Läkartidningen.

Toitumise mõjust meie tervisele tehtavad uuringud kuuluvad raskeimate kliiniliste uuringute alla. Enamiku inimeste toidulaud sisaldab erinevates kogustes ja väga laias valikus toitaineid. Kui eksperimendi käigus sama kalorikogusega toidus vahetada üks toitaine teise vastu, on võimatu teada, kas muutunud terviseefektid on tulnud aine x vähenenud tarbimisest või aine y suurenenud tarbimisest. Pikaaegsed jälgimised on veel keerulisemad, sest kes sööb iga päev sama toitu või mäletab täpselt, kui palju ning millised sisalduvatest toitainetest olid kasulikud ning millised põhjustasid terviseprobleemi.

Seepärast on raske ka tõestada, et näiteks rasvarikas dieet on tervisele ohtlik. Näiteks üks Rootsi-Ameerika uuring näitas, et ülekaalulised naised, kelle insuliinitundlikkus oli normaalne, võtavad kaalus lihtsamini alla süsivesikuterikka dieediga, samas kui ülekaalulised naised, kelle insuliinitundlikkus on langenud, peaksid eelistama süsivesikutevaest menüüd.

Võib ju arvata, et ameeriklaste rasvast toitu peetakse rasvumise ja diabeetikute kasvava hulga põhjuseks, kuid statistika näitab vastupidist. Alates 1970ndatest on nende rasvatarbimine olnud samal tasemel, kuid 1980ndate keskelt alates on suurenenud süsivesikute tarbimine, mis oli kolesteroolikampaania jätk.

Sellega paralleelselt on suurenenud ka rasvumine ning diabeedi levik. Seepärast ei saa süüd kuidagi rasva kaela ajada, vähemalt mitte küllastunud rasvhapete kaela.  Rasvakoguse samasugune tase on tingitud küllastunud rasva tarbimise vähenemisest ning polüküllastunud rasvhappe tarbimise suurenemisest.

Allikas: http://www.lakartidningen.se/