30ndatel pesi rahvas ennast rohkem kui  kunagi varem, sest usuti, et ülekilosid on võimalik maha pesta. Kuid see ei olnud ainuke dieet, millega rahvas sel perioodil oma kehakaalu normi saamiseks vaeva nägi.

Eskimodieet. Polaaruurija Vilhjalmur Stefansson pakkus 1928. aastal välja kaalualandamismeetodi, mis oli Atkinsi dieedi ekstreemsem versioon. Tundras elades oli Stefansson üllatunud eskimote heast tervisest, kuigi nad sõid vaid toorest kala, vaalaliha ja puuvilju ning  juurvilju ei söönud peaaegu üldse. Stefansson oli sellest nii vaimustunud, et näitamaks, kui tervislik see on, läks New York Bellevue Hospital haiglasse, kus arstid uurisid tema tervist mitu kuud ning kuulutasid ta terveks.

Rasva lahustav seep. Pesed ülekilod duši all ära? Tundub liiga hea, et tõsi olla, see ei saagi olla tõsi. Sellest hoolimata panid rasva lahustavad seebid naisi end pesema rohkem kui  kunagi varem. ”Fatoff”, ”Fat-O-NO” ja ”La Mar Reducing Soap” olid seebid, mis väidetavalt rasva ära pesid, kuigi tegemist oli peaasjalikult tavaliste seepidega.

Paelussidieet. Kui rahvas kuulis, et paeluss organismis viib kehakaalu kaotuseni, soovisid leidlikumad seda enda kasuks pöörata ning hakkasid sööma beebi-paelusse, et edaspidi jätkata kõige söömist, kuid samal ajal ikkagi kaalust alla võtta. Paelussiomanikud said aga peagi teada, et paeluss võib kasvada soolestikus kuni 25 meetri pikkuseks ning põhjustada krampe, ajukelmepõletikku ja dementsust.

Okasroosikesedieet. Magades on raske süüa, eks? See oli ka „Okasroosikese dieedi“ tagamõte, mis 60ndatel populaarseks muutus. Dieedi järgijad, kelle hulka kuulus ka Elvis, võisid võtta tugevat unerohtu, mille tulemusena magasid  mitu päeva järjest ning seetõttu võtsid ka kaalust alla.

Kaloreid ei ole vaja lugeda. Herman Taller väitis aastal 1961, et nii kaua kui inimene väldib süsivesikuid, ei ole vaja kaloreid lugeda. Tema teooria järgi töötavad õli ja valgud koos tarbides rasva põletavalt, kuid et see ikka toimiks, oli vaja osta ka tema tablette.

Allikas: salongk.se