Kaaluabi ja Delfi Naisteka ühisprojekt on selleks korraks läbi, kuid Riina (36) on projekti käigus kaotanud ligi 15 kilogrammi! Kaaluabile antud usutluses vaatab Riina tagasi viimasele rohkem kui kuuele kuule oma elust, mille jooksul Riina eluviis taas tervislikumaks muutus. Tagasihoidlik Riina ei soovi oma tulemust üle tähtsustada, öeldes, et lõplikust eesmärgist jäi veel natuke puudu. Sellest hoolimata pakatab ta rahulolust, sest tema enesetunne on paranenud, tal on rohkem energiat ja - mis pole sugugi vähem olulisem - teda saadavad abikaasa, perekonna ja sõprade komplimendid.

Projekti algusest on juba piisavalt kaua möödas, meenuta meie lugejatele, mis pani sind Kaaluabi ja Naisteka üleskutsele vastama? Millest sinu kaaluprobleemid alguse said ja kuidas leidsid tee selle konkreetse projekti juurde?

Aasta pärast kolmanda lapse sündi hakkasin kaalus juurde võtma. Ega ma väga jälginud, mida tegin,  mida sõin, aga umbes poole aastaga võtsin juurde 10 kilo. Tegelikult olen ma ikka olnud selline liikuja tüüp ning seda enam hakkas mind ennast väga häirima, et no kuidas ma kogu aeg juurde võtan. Siis ühel õhtul Delfis ringi kolades avastasin, et naistekas kutsub ülesse nendega koos kaalu langetama. Soovija saatku lugu endast, et miks peaks see just tema olema ja soovitavalt pilt juurde lisada. Kirjutasin jutu, lisasin pildi ning sinnapaika asi jäi. Umbes nädal aega hiljem avastasin eneselegi üllatusena enda pildi Delfi Naisteka lehelt. Selgus, et välja oli valitud viie kaalulangetaja jutud ning nüüd rahvas valigu, kes võiks nendest inimestest projektiga liituda. Rääkisin ka sõbrannale, et sellisele üleskutsele vastasin ning väljavalituks osutusin ja tema muidugi väga kiitis, pannes hääletamise „suure kella“ külge. Ja siin ma nüüd siis olen!

Kas olid enne projektiga liitumist iseseisvalt üritanud kaalu langetada? Kui jah, siis mis oli senini takistanud soovitud kaalu saavutamast?

Eks iga naine vähemalt kordki oma elus on püüdnud oma kaalu jälgida, nii minagi. Olen vahel ilusasti pihta hakanud (lahjad söögid, trenn jne.), aga nii neljandal-viiendal päeval ei olnud enam püsivust ning kõik läks jälle vana rada pidi.

Oled nüüdseks kaalu langetanud juba kuus kuud. Räägi oma esmamuljetest - mis oli alguses kõige raskem? Kuidas neist raskustest võitu said? Kas oli ka mõni toitumisnõustaja või personaaltreeneri nõuanne, mille täitmine siiani võimatuna näiv ülesanne tundub või on kõik ajaga õpitav?

Tegelikult ei olnudki midagi väga rasket ega keerulist. Teoorias olin „ülitugev“, aga oma teadmiste praktikasse rakendamises olin üks nõrgemaid terves vabariigis. Muidugi see magusalembus - vot sellega oli alguses vaja hirmsasti tööd teha. Praegugi vahel ei suuda „ei“ öelda, aga kogused on ikka oluliselt väiksemad, kui seni olin tarbinud.

Üldiselt usuvad inimesed, et nad teavad väga hästi, kuidas kaalu langetada, kõik on üksnes pealehakkamise taga. Kas toitumisnõustaja või personaaltreeneri nõuannetes oli sinu jaoks midagi täiesti uut või oli tegu vanade tõdede kordamisega?

Eks ikka oli häid nõuandeid ja näpunäiteid, aga konkreetset küll midagi meelde ei tule. Võib-olla üks, mida ma nii väga ei teadnud, et täisteratooted ei ole mitte ainult tervislikumad, vaid neid süües kestab täiskõhutunne ka kauem. Lisaks veel näpunäide, et süüa tuleb regulaarselt, jätmata vahele ühtegi toidukorda, sest muidu võid sattuda söömislainele. Regulaarselt süües on kõht alati parajalt täis ning meel hea.

Kui suure muutuse projektiga liitumine, toitumispäeviku pidamine ja treeningutega alustamine sinu elurütmi tõi? Kas väide, et kaalu langetamine nõuab tohutult aega, peab paika?

See väide on suures osas tõene. Kui on ikka kindel soov ja tahtmine oma kaalu alandada ja hiljem kontrolli all hoida, siis on väga vaja nn „aega endale“. Treeningud võtavad aega ja kuna elan maal metsas, siis trennis käimine võtab minul aega keskmiselt 2,5 tundi. Kauplustes toiduainete etikettide lugemine on ka paras ajakulu. Sööma peaks korralikult ja soovitavalt aeglaselt, mitte rutates. Kõik see kokku võtabki parajalt aega.

Sinu toitumisnõustaja palus sul esimesest kohtumisest alates jälgida söögis sisalduvaid kaloreid ning sisseoste tehes valida tervislikum toode. Kui teadlik tarbija olid enne ja kui teadlik oled nüüd?

Ega ma enne ikka ei lugenud neid etikette toiduainete pakenditel. Vahel harva, kui mõni uus toode silma jäi, siis vaatasin lihtsalt, mida see sisaldab ja kes on tootja. Aga nüüd on teine asi kohe! Kui pakendil ei ole kirjas, mida ja palju see sisaldab, siis jääbki minust see asi sinna poodi. Ja alati valin sobivatest toodetest kõige lahjema.

Oled Kaaluabi kasutanud kuus kuud, räägi oma muljetest.

Kaaluabi kasutamine on minule väga suureks abiks olnud. Mõtled küll, et tead kui palju sööd, aga kõik täpselt üle kaaludes saad hoopis teise tulemuse. Teiste kasutajate blogisid loen iga päev, vahel kirjutan ka ise mõne sissekande. Selline keskkond on vajalik, kus kõigil on sarnased rõõmud ja mured ning koos püütakse nendega hakkama saada ja üksteisele toeks olla.

Kaaluabi on kasulik, kuid aeganõudev abimees, mille kasutamine nõuab püsivust ja distsipliini. Ka sina loobusid projekti keskel igapäevasest toidupäeviku täitmisest ja läksid üle vabale režiimile, kuid paistis, et selline režiim negatiivset mõju sinu kaalule ei avaldanud. Olles nüüd piisavalt kaua toidupäevikut kasutanud, oskad kindlasti uutele kasutajatele nõu anda, kuidas Kaaluabi keskkonnast kõige rohkem kasu lõigata.

Toitumispäeviku täitmine on kaalualandamise alguses väga oluline. Kui vähegi võimalik, siis tuleks iga päev kõik söödu korralikult ja ausalt kirja panna. See annab väga hea ülevaate, millest sa oma kalorid täis sööd. Samas tekib ajapikku juba enam-vähem ettekujutus, kui palju mingi toiduaine kaalub. Nüüd ma juba mõnda aeg ei kaalu oma lemmik leiva- või röstsaiaviilu, sest ma tean palju need kaaluvad, aga kindlasti sisestan need päevikusse. Ja päevadel, kui tean ette, et ei saa päevikut täita, püüan lihtsalt oma tarkusest kergemalt toituda.

Sinu suurimaks patuks võis enne projektiga liitumist pidada taltsutamatut magusaisu. Kuidas on muutunud sinu magusaisu? Kas oled suutnud kiusatusele vastu panna ja kas üldse peab alati vastu panema?

Magusaisuga on kõik hästi! Olen endiselt suur magusasõber, aga olen suutnud seda isu taltsutada. Kui ikka on väga suur kiusatus, siis mina annan alla. Kui ikka on olnud suur (ikka väga suur) sefiiri isu, siis söön, aga tunduvalt vähem kui varem. Enne projektiga liitumist sõingi kogu sefiiripaki tühjaks, aga nüüd 1-2 tükki ja neid püüan süüa võimalikult aeglaselt, et aju saaks aru, et maitse ja nauding on kohale jõudnud ning rohkem ei ole vaja süüa.

Räägime nüüd kõige olulisemast – kaalust! Mis on sinu kaal praegu, milline ta oli projektiga alustades, kui palju kokku kaotasid ja kas saavutasid oma unistuste kaalu? Võib anda ka muud mõõdud.

Viimasel kaalumisel saime numbriks 79,3 kg. Projekti alguses mõõtsime me minu algkaaluks 93,9 kg. Seega kaalust olen kaotanud 14,6 kg ja see on igati tubli tulemus. Kuigi lootused olid algul natuke kõrgemad: lootsin, et projekti lõpuks kaalun nii 73-74 kg. Kuigi jah, ega ma kurta saa, sest enesetunne on hea ja üldmulje meeldib minule aina rohkem ja rohkem. Kõige tähtsam ei olegi konkreetne number kaalul, vaid enesetunne. Iga kord mõõtsime minu keha ka mõõdulindiga üle ning siinkohal toon välja mõned muutused: rinnaümbermõõt oli 115 cm, nüüd 102 cm - kadunud 11 cm; keskkoht  kõhuümbermõõt) oli 110 cm, nüüd 97 cm - kadunud 13 cm; vöökoht (kõige kitsam koht) oli 97 cm, nüüd 84 cm-  kadunud 13 cm; puusaümbermõõt oli 119 cm, nüüd 108 cm - kadunud 11 cm; reieümbermõõt vähenenud 5,5 cm ja käevarre ümbermõõt 4 cm võrra.

Milline oli sinu enesetunne enne ja pärast? Väitsid millalgi, et lisakilodega on kadunud ka haigused. Ma usun, et nende kuue kuu muutus ei kajastu üksnes kaalul - ehk räägid meile sellest, mis peitub numbrite taga.

Minu elukvaliteet on kindlasti paranenud. Mulle meeldib jälle trennis käia ja üldse rohkem liikuda. Tervis ikka ühe korra vedas alt (põdesin angiini), aga ajan selle meie pika, porise ja pimeda sügise süüks. Aga iga-aastased köha ja nohu jäid see aasta küll olemata.

Kaalulangus näeb unistustes alati kiirem ja edukam välja. Kuidas sina pettumustest üle said, kui kaalule astudes seier seisis või langes sootuks? Sinu puhul vist viimast ei juhtunudki?

Eks ikka olin natukene kurb, kui järjekordsel kaalumisel ei olnud eriti suuri muutusi. Aga Kaja alati lohutas, et olen ikkagi tubli olnud. Ja pärast selliseid õhtuid olin järgmistel päevadel tavaliselt ekstratubli. Alati oli lohutuseks ka see, et juurde ei tulnud ju midagi.

Toitumisnõustaja Kaja ei jõudnud sinu positiivsust ära imestada ja kiita. Mis sind motiveeris?

Motiveeris vast see, et ma ju tean väga hästi, milline ma saledamana välja nägin. Veel mõned aastad tagasi olin sale ning siis sai endale mõned ilusad riided ostetud. Nii tore on neid jälle selga panna ja nendes ennast hästi tunda.  Headeks motivaatoriteks on minu puhul olnud ka eelseisvad sünnipäevad või erinevad koosviibimised, sest siis tahan alati hea välja näha.

Sinu konkurent Kelly jättis programmi pooleli, mis näitab veelkord, et kaalu langetamine pole alati lihtne ülesanne. Sinu edulugu on selles valguses seda silmapaistvam. Mis sa arvad, mis oli sellise edu taga?

Ma ei arva, et ma nii väga edukas olen olnud. Lihtsalt kuulan hoolega, mida mulle räägitakse, ning püüan nii hästi kui võimalik seda ka praktikas rakendada. Uskuge, kohati on ikka väga raske ning olen ka mõelnud, et milleks see kõik? Aga eks ikka selleks, et end hästi tunda ja hea välja näha. Ja see on oluline, vähemalt minu jaoks!

Kuidas sinu perekond, sõbrad ja tuttavad sinu tegevusse suhtusid? Kas said piisavalt toetust? Millist toetust sina kui kaalulangetaja kõige enam vajasid?

Pere, sõprade ja tuttavate heakskiit ning tugi on olnud super! Kõik tunnevad huvi, kuidas mul läheb, mida konkreetset teen, et kaal alaneks jne. Abikaasa kiitusi ei jõua ülesse lugedagi! Seltskonnas on nüüd alati teemaks ka kaalu alandamine, treeningud ning tervislik toitumine. Mulle väga meeldib, et mulle elatakse kaasa, tehakse komplimente ja kiidetakse mind tubliduse eest.

Kaaluabi ja Naisteka projekt hakkab läbi saama. Räägi, mis sa sellest kõigest õppisid.

Minu puhul on kõige tähtsam see, et õppisin õigesti toituma. Kui vähegi võimalik, peab päevas olema kolm korralikku söögikorda ja nende vahel tervislikud vahepalad. Portsjone vähendasin kindlasti poole võrra ning mõistsin, et süüa ei tohi nii palju, et pärast ei jõua ennast liigutada. Varem ikka vahel juhtus minuga nii, aga nüüd ei ole mul küll kordagi ülesöömise tunnet olnud. Ja see on hea!

Kas usud, et suudad tervislike eluviisidega ka edaspidi jätkata? Või olid kokkusaamised Kajaga need lisamotivaatorid, mille asendamine võib edaspidi raskeks kujuneda?

Kajaga kohtumisi ootasin alati suure elevusega, nagu lapsed ootavad jõulude ajal jõuluvana. Temaga rääkides sain alati innustust, et olen tubli ja saan ise hakkama. Kindlasti jätkan edaspidi tervisliku eluviisiga - miks peaksin ma tahtma minna tagasi aega, kus kõik ei olnud nii hästi?!

Oled sa oma kaalu osas juba mõne uue eesmärgi seadnud?

Ma olen suuremat tüüpi naisterahvas ega mäleta, et oleksin oma täiskasvanud elu ja 172 cm pikkuse juures alla 70 kg kaalunud. Konkreetset eesmärki tuleviku jaoks ei ole seadnud, aga nii 72-73 kg võiksin kaaluda küll. Ma pigem sean enda eesmärgiks saavutatu hoidmise ja kui peaks kaal veel langema, siis on see boonuseks.