Hiljuti küsis üks minu blogi lugeja, et "kas sa magusat ei söögi?" Minu jaoks on natuke imelik tunnistada, aga jah, ma söön magusat võibolla ainult kord kuus. Ma ei ole selle üle uhke ning ma ei arva, et kõik peaksid suhkruta läbi ajama, kuid minu puhul see töötab. Toon teieni need põhjused, miks ma olen kõik kommid, küpsised ja šokolaadid oma menüüst välja praakinud.

1. Ma ei suuda vähesega leppida.

Kuna ma olen see inimene, kes tahab koguseliselt PALJU süüa, ei suuda ma leppida ainult ühe väikese küpsise ning ülejäänud kappi tagasi panna. Ma olen seda proovinud, aga see lihtsalt ei tööta. Kui mul tõesti suur isu tuleb, söön ma parem suure koguse küpsiseid, et isu lõpuks täis saaks. Peale seda ei taha ma küpsiseid enam kaua näha. Pakitäie küpsiste söömine pole ilmselgelt kuigi tervislik; olukorra vältimiseks olen loobunud koju magusa ostmisest. Mida pole, seda ei saa ka süüa!

2. Mul on maailma suurim mõjutaja.

Kuna minu kaaslane ei söö ÜLDSE magusat, on minul tema kõrval natuke imelik innukalt šokolaadi pugida. Ta ei ütleks küll midagi halvustavat, aga mul endal oleks natuke halb tunne, sest tean, mida ta sellest arvab.

Meil on kujunenud oma elustiil ning toitumine, kus ei leidu kübetki valget suhkrut. Ainult erijuhtudel (näiteks külas käies) sööme kooki või torti. Siinkohal pean veel mainima, et meie moto ei ole "suhkur teeb paksuks", vaid pigem see, et valges suhkrus ei leidu tõesti mitte midagi, mis meid optimaalselt toidaks. Kuna me mõlemad tegeleme aktiivselt spordiga, siis me ei taha pakkuda oma kehale tühja energiat. Kui me midagi küpsetame, kasutame suhkru asemel hoopis mett, sest selles on palju kasulikke aineid.

3. Ma olen ilma ära harjunud.

Minu jaoks šokolaad, küpsised ja koogid põhimõtteliselt enam ei eksisteeri. Ma käin nendest poodides üsnagi tuimalt mööda ning väljas söömas käies tellin pigem rohkem "päris" sööki ja jätan magustoidu vahele. Mu keha ei vaja valget suhkrut, sest ta on ilma selleta pidanud päris pikalt läbi ajama. Praegu on juba rosinad minu jaoks supermagusad!

See muidugi ei tähenda, et ma mitte kunagi enam magusat süüa ei taha. Kes teab, võib-olla tuleb mul paari aasta pärast selline hoog, et tahangi ainult suhkrut süüa!

4. Toitaineterikas söök vähendab isu.

See ei ole müüt, et tasakaalus toitumine hoiab ära magusaisu. Kuna paar aastat tagasi hakkasin tänu Kaaluabile palju rohkem rasvu tarbima (nt pähkleid), muutus midagi mu organismis, mis hoiab ära suhkruvajaduse tekkimise. Kellel on sellega tõsised probleemid, soovitan oma menüü põhjalikult üle vaadata!

5. Ma tunnen ära, kui mu keha mind lollitab.

Paljude jaoks on magustoit see, mis ühe toidukorra ametlkult lõpetab – ilma selleta lihtsalt ei saa. Ma arvan, et tegelikult on see pika "traditsiooni" tulemus, sest keha on kaua aega nii harjunud ja välja õpetatud. Soolase toidukorra lõppedes tuleb ajult automaatselt signaal "tahan magusat!".

Mina olen aru saanud, et see signaal tuleb automaatselt ning et TEGELIKULT ei ole mul peale sööki mitte midagi vaja. Kui see salakaval isu peale tuleb, joon hoopis rohelist teed. Lihtne, aga tõhus!

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.