Kui astuda spordiklubi uksest sisse ning vaadata treenivaid inimesi, siis jääb tavaliselt kohe silma, et rühmatrennis on 80% naised ja 20% mehed. Tantsulistes trennides nagu Bodyjam ja Zumba näeb mehi veelgi harvemini. Jõusaalis on olukord aga vastupidine – sinna ei julge jälle paljud naised oma jalga tõsta, kuigi kuskil ei ole kirjas, et „naistel palume masinaid mitte puutuda“. Kui palju mõjutab meie sugu meie treeningharjumusi spordisaalis? Kas mehed võiksid olla julgemad ning proovida erinevaid rühmatrenne?

Kuna ma elan hetkel Saksamaal ja mehed on siin avatumad kui Eestis, siis on minu spordiklubis olukord natuke teistsugune. Näiteks Bodypumpis on üle poole inimestest meessoost, spinningust rääkimata. Ka Bodycombat, mis on tõeliselt hea ala- ja ülakehatreening igas eas ja vanuses inimestele, kogub meeste seas üha rohkem populaarsust. Minu meelest on see väga lahe, sest mida mitmekesisem on seltskond, seda lõbusam on trenn.

Kahjuks näen ühe rohkem ka mehi, kes ei võta rühmatrenni piisavalt tõsiselt ning tulevad sinna ainult nalja tegema. Näiteks üks noormees minu Bodypumpis räägib iga tund uue tüdrukuga ning üritab oma musklitega meile muljet avaldada. Kui aga kavas on mõni raskem harjutus, siis ei tee ta kunagi lõpuni kaasa. Isegi mina jõuan rohkem kätekõverdusi teha!

Selliste imalate tüüpide pärast on Saksamaal päris palju spordiklubisid, kus treenivad ainult naised. Minu meelest on see igav, kuid mitmed naised väidavad, et neile see meeldib. Meeste keskel tunnevad nad ennast ebamugavalt ning ebakindlalt. Eks igaüks peab ise teadma, mis talle sobib!

Mehed võiksid minu arvates küll jõusaalist välja astuda ning uurida, mida põnevat ühel spordiklubil neile veel pakkuda on. Seda aga ainult juhul, kui neil on tõsine soov trenni teha ning oma keha mitmekülgsemalt edasi arendada.

Mida arvate teie?

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.