Hiljuti lugesin ühte huvitavat artiklit kaalupsühholoogia valdkonnast, mis pani mind mõtlema selle üle, kuidas me enda edusammudesse ja tagasilöökidesse suhtume. Mulle on jäänud silma, et enamik kaalulangetajaid keskenduvad liialt halvale ega märka seda, mida nad tegelikult väga hästi teevad.

Muidugi on mõistlik enda vigadest õppida. Näiteks kui ma söön ühel õhtul terve pitsa ära ning tunnen ennast pärast suurt kõhutäit kehvasti, on see hea meeldetuletus – ülesöömine toob endaga kaasa halva enesetunde!

Küll aga ei piirdu vigadest õppimine vaid pisikese meeldetuletusega. Hoopis suurema tõenäosusega kipun sellises olukorras mõtlema, et kõik minu eelnevad pingutused on rikutud, et ma olen täielik läbikukkuja või et ma olen ikka maailma suurim õgard. Ma keskendun kõigele negatiivsele ning karistan ennast sisemiselt selle „libastumise“ eest.

Samal ajal unustan täiesti ära, et olin enne trenni teinud, palju vett joonud, öösel piisavalt maganud ja juba terve nädala korralikult toitunud. Kõik on ju tegelikult hästi! Kui ma vaid keskenduks sellele, mida kõike ma olen "õigesti" teinud, tunneksin ennast hoopis paremini ja hoiaksin ära järgmised ülesöömised.  

Nüüd ma soovin, et Sa küsiksid endalt kaks küsimust:

1.   Kui kaua oled keskendunud sellele, mida teed kaalu langetades „valesti“?

2.   Kuidas on see Sind kaalulangetuse juures aidanud?

Mõtle sügavalt järele, kas saaksid midagi oma suhtumises muuta. Järgmisel korral, kui käsi haarab liiga tihti šokolaadi järele, ära hakka ennast kohe maha tegema! Keskendu AINULT heale. Ole enda vastu sõbralik, siiras, hoolitsev. Mõtle, mida sa oled eelnevalt „hästi“ teinud, mis on aidanud sul soovitud eesmärkide suunas liikuda. Võibolla saad siis aru, et väike kursilt kõrvale kaldumine ei ole veel maailmalõpp. :)

Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.