Need inimesed, kes soovivad kaalust alla võtta ning head kehalist vormi saavutada, ei pruugi esimese sihtkohana ujulasse suunduda, kuigi võiksid. Kõige edukam trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks (seejuures liigeseid ülekoormamata) on just nimelt ujumine.

Selle tõestuseks tasub vaadata mitmekordse olümpiavõitja, ameeriklanna Natalie Coughlini seksikat figuuri, mille kumeruste väljajoonistamiseks on vesi kõvasti kaasa aidanud. Ideaalse keha saavutamiseks ei pea aga olema olümpiamängude kuldmedalist. Indiana Ülikooli teadlased võrdlesid hobiujujate lihaseid teiste inimeste lihastega ning avastasid, et sõltumata ujujate vanusest on neil suuremad musklid ning trimmis puusad ja talje.

Ujumine pole ehk tõepoolest võrreldav jooksmisega, kus paned kingad jalga ja oled valmis minema, kuid samas ei saa öelda, et see palju keerulisem oleks – kõik, mida vajad on ujumistrikoo, müts ja prillid.

Miks vesi aitab

Ujumine on suurepärane treeningmeetod, sest aitab kaloreid põletada ning annab lihastele piisavalt koormust. Kergelt ujudes põletad tunnis keskmiselt 500 kalorit, kuid tempot tõstes võib see number küündida seitsmesajani. Lisaks on vesi peaaegu 800 korda tihedam kui õhk, mistõttu iga käetõmme ja jalalöök kohtab vastupanu; see on hea kogu organismile, kuid eriti puusadele, kätele, õlgadele ning tuharatele. Seega sa mitte üksnes ei põleta ujudes kaloreid, vaid ehitad ülesse musklit, kiirendades nõnda oma ainevahetust, et kalorite põletamine jätkuks ka basseinist väljudes.

Ujumine on sinu kehale hea: vesi põhimõtteliselt neutraliseerib gravitatsiooni toime ehk vees kogetakse näiliselt kaaluta olekut, mis annab sinu liigestele vajalikku puhkust. „Sa võid ujuda iga päev, riskimata sealjuures vigastustega,“ ütleb Indiana ülikooli Ujumisteaduse Keskuse doktor Joel Stager, kes on ujumise mõju juba aastaid uurinud, lisades, et sama ei saa öelda jooksmise või jõutreeningu kohta.

Stageri tõdemus ongi ujumise noorendavaks boonuseks ja põhjuseks, miks seda terve elu võib harrastada. „Meie uuringud on näidanud, et paadunud ujujad on bioloogiliselt kuni 20 aastat oma tegelikust vanusest nooremad,“ väidab Stager. Uuringu andmed, mida on tutvustatud ka spordimeditsiini konverentsidel, andsid tunnistust, et ujujate vererõhu, kolesteroolitaseme, südame-veresoonkonna sooritusvõime, kesknärvisüsteemi funktsioneerimise ning tajunäitajad on võrreldavad palju nooremate inimeste samade näitajatega.

Põhitõed

Enamik ujujaist hüppab basseini suurte lootustega ujuda vähemalt pool tundi. „Neli minutit hiljem ripuvad nad alistunult hingeldades basseini ääres,“ kirjeldab olukorda Washingtoni ja Lee ülikooli ujumistreener Joel Shinofield.

Selline lõpp on selgitatav, kuna maal ja vees töötavad meie lihased ning südame-veresoonkond erinevalt. Sinu kopsud peavad harjuma teistmoodi hingamisega, mis tähendab, et sa pruugi vajaduse korral saada sisse ja välja hingata nagu kuival maal. Lisaks on ujumine tiimitöö, mis nõuab kogu lihaskonnalt maksimaalset pingutust.

„Efektiivne ujumistreening nõuab lühikeste intervallide kaupa treenimist, sobivat tasakaalu puhkuse ja trenni vahel ning erinevate ujumisstiilide proovimist,“ jagab Shinofield näpunäiteid. „See pole üksnes põnevam, vaid trennina ka kasulikum.“ Sa ei pea muretsema ujumise vahel tehtavate pauside kestuse pärast. „Ujumist ei saa võrrelda kõndimisega, sest kõndides langeb südame löögisagedus kiiresti madalale, kuid ujudes püsib sagedus kõrge ka pool minutit peale ühe otsa läbimist,“ ütleb ta.

Alustuseks kõlbab selline treening: uju kerges tempos neli basseinipikkust vajadusel basseini otstes hinge tõmmates. Puhka 30 sekundit. Korda 5-10 korda. Esimesel kahel nädalal harjuta selle rutiini järgi kaks-kolm korda nädalas.

Erinevad stiilid

Krool on paljude lemmik, sest seda on lihte õppida ning see põletab hulganisti kaloreid. Kasulik on aga erinevate stiilide vahel varieerida. Eelkõige soovitame seliliujumist, sest see on hea selja ja õlalihastele, tagades nõnda hea rühi. Teine kasulik tehnika on rinnuliujumine, mis aitab treenida puusa ja reie siselihaseid; need jäävad tihti treenimata. Iga stiili õigeks harrastamiseks võta kuulda Shinofieldi nõuandeid:

• Seliliujumine - silmad üleval. Vaata otse lakke või taevasse. Ära vaata oma varbaid, sest nii langevad sinu puusad liiga madalale. Ujudes peavad sinu pea ning selgroog olema ühel tasapinnal ning käte abil pead moodustama Y-kujundit. Käsi ja keha peavad moodustama lõpuks 45-kraadise nurga, sest nii on tõmme tugevam, kuid koormus õlgadele väiksem.
• Rinnuliujumine - aseta käed pea ette, pihud koos. Käsi väljapoole liigutades too pea alla, kuni käed on lõuaga kohakuti. Too käed rinna juurde kokku ning korda liigutust. Hoia põlved kõveras, kannad tagumiku ligi. Jalgade liikumine peab imiteerima konnade liikumist.

Allikas:womenshealthmag.com