Enne 55. eluaastat on meestel suurem südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk kui naistel. Klimakteeriumi järel riskitase aga ühtlustub. Uuringud on näidanud, et östrogeen kaitseb naisi südame-veresoonkonna haiguste eest. Probleeme on võimalik leevendada üleüldise liikuvuse suurendamise abil. Paljudel juhtudel on klimakteeriumiprobleemide vastu võitlemisel liikumisest sama palju või isegi rohkem abi kui ravimitest. Juba paar treeningkorda nädalas vähendab palavushoogusid ja higistamist ning minimeerib paljude haiguste riski, millesse haigestumise tõenäosus pärast klimakteeriumit suureneb, lisab Linköpingi Ülikoolihaigla peaarst Mats Hammar.

 

Hormoonidel on kehas täita väga erinevaid ülesandeid - östrogeen toimib skeleti ja aju vahelise sõnumikandjana. Aju keskel asub hüpotaalamus, mis juhib paljusid meie elutähtsaid funktsioone, näiteks und, kehatemperatuuri, hormoonide tootmist ning emotsioone. Hüpotaalamus mõjutab ka klimakteeriumi ajal tekkivat higistamist. Ülejäänud keha tõlgendab seda kui vajadust keha jahutada ning seepärast asuvad tööle veresooned ja higinäärmed,  nägu muutub punaseks ning higi hakkab voolama. Östrogeenitaseme alanedes tekivad temperatuurikeskuses aga „valehäired“ ning higistamine tekib ilma reaalse vajaduseta keha jahutada.

 

Palavushood ning higistamine on sagedasemad põhjused, miks üleminekueas naised arstilt abi otsivad. Need, kes treenivad regulaarselt paar korda nädalas, kannatavad aga harvemini higistamise ning soojahoogude käes.

 

Treenimine ei vähenda mitte ainult üleminekuea vaevuseid, vaid mõjub tervisele üleüldiselt hästi. Lisaks parandab treening une kvaliteeti ning tõstab meeleolu.

 

Allikas: http://doktorn.com