Jooksmine on muutunud populaarseks ning sellega seos valivad paljud omale ka kalleid spetsiaalseid jooksujalanõusid. Kui välismaal, näiteks Saksamaal ja Rootsis tehakse spordikauplustes nö. personaalseid analüüse, siis dn.se poolt läbi viidud test näitas, et analüüside tulemuste hindajatel ehk kaupluste müüjatel puudub vajalik väljaõpe analüüsi tõlgendamiseks.

Ka see, kas pronatsioon on kahjulik, on erinevaid arvamusi. USAs 3000 inimese peal läbi viidud uuring, mille käigus ortopeedid hindasid osalejate jalgu. Pool uuringus osalejatest said spetsiaalsed jooksuajalanõud, valitud just nende jalgade jaoks ning teised tavalised jooksujalanõud ilma pronatsiooniomadusteta. Uuringu käigus ei tuvastatud, et spetsaalse jooksujalanõuga ning tavalise jalanõuga jooksjatel oleks vigastustes mingeid vahesid.

Oluline on, et jalanõud on mugavad. Viimasel ajal on levima hakanud paljajalu jooksmine. Nende üheks peamiseks argumendis on, et jooksujalanõud mitte ei vähenda vigastuste arvu, vaid hoopis suurendavad neid. Jooksmisega tekkinud vigastuste arv on arvatust palju suurem. Peamine vigastusekoht on põlved, seejärel jalad. Vigastusi on ka puusades ning selja alaosas.

70ndate alguseni tänapäeva mõistes spetsiaalseid jooksujalanõusid ei olnudki. Selle ajani jooksti lameda tallaga jalanõuga, millel polnud ei kannakõrgendust ega pehmendusi. 70ndate alguses tuldi välja aga teooriaga, mille alusel jalatsisse paigutatud tugitald aitas vähendada vigstuste tagajärjel tekkinud valu. Lisaks arvati, et vigastused on põhjustatud korduvast survest jalgadele, mida aitaks vähendada spetsiaalne jalanõu.

Samal ajal suurenes jooksmise populaarsus inimeste hulgas, kasvades USAs 10 aasta jooksul 2st 30 miljoni inimeseni. Jooksjate arv kasvas ka Euroopas, mis tegi jooksujalatsi valmistamisest suure äri. See on kindlasti üks põhjuseid, miks tänapäeva jooksujalanõud sellised välja näevad. Kuigi uued jooksujalatsid muutusid populaarseks, on kummaliselt vähe uuringuid, mis toetaksid selliste jooksujalanõude kasutamist. Puuduvad kindlad tõendid, mille abil saaks väita, et sellised jalanõud tõesti mõjuvad vigastusi ennetavalt, olenemata sellest, millise jalaga on tegemist (loe lähemalt).

Kuigi jalanõude valmistajad tegelevad uurimisega, ei ole siiani suudetud tuvastada, miks nii palju vigastusi tekib. Kuna põhjus ei ole teada, on ka raske sellele õiget lahendust leida. Varem arvati, et vigastusi põhjustavad jala maha panemisel keha raskus ning üleliigne pronatsioon ning prooviti arendada jooksukingi, mis nende kahe probleemi vastu aitaksid. Uuringutest tuleb aga välja, et sellistel jalatsitel ei ole mõju või annavad uuringud vasturääkivaid tulemusi.

Näiteks proovisid Ameerika sõjaväelased riskifaktoreid analüüsides panna kokku treeningprogammi, mis aitaks vältida vigastusi. Uuringus osales üle 1000 sõduri. Pooled neist järgisid treeningprogrammi, mis neid faktoreid mõjutab ning teised tegid tavapärast treeningut. Tulemus näitas, et vigastuste sageduse osas ei olnud mingeid erinevusi, kuigi spetsiaalse treeningu saanud grupil olid jooksutesti üldised tulemused veidi paremad. 

Viimase neljakümne aasta jooksul, mil spetsiaalseid jooksujalanõusid on arendatud, ei ole vigastuste sagedus tegelikult vähenenud, kuigi jalatsitootjate iga uus mudel pidavat olema parem kui vana.

Muidugi on olemas sellele mõned võimalikud selgitused, nagu:

• jooksjad on muutunud kaalult raskemaks ning on vähem treenitud. Kui varem tegelesid sellega saledad, heas vormis inimesed, siis nüüd ostab igaüks omale spordijalanõu olenemata vormist ning hakkab jooksma 3-4 korda nädalas. Kuigi uuringud ei ole toetanud KMI ja vigastuste vahelist seost.
• inimesed ostavad valed jalanõud. Kui paljud väidavad, et nad valivad jooksujalatsid oma jalavõlvi järgi, siis puudub tegelikult enamikul teadmine, milline jalavõlv neil on ehk inimesed kasutavadki jooksmiseks jalatseid, mis pole nende jalgadele mõeldud.
• paljud alustavad liiga intensiivse treeninguga. Ehk nagu kõikide treeningutega, kui pole harjunud ehk ammu või mitte kunagi treeninud, siis peab alustama madala intesiivsusega, suurendades koormust järk-järgult.

Kuigi jooksujalatsite müügi pealt teenitakse palju, ei ole vettpidavaid tõestusi, et jalanõud üldse vähendaks vigastuste ohtu. Jalanõud mõjutavad küll tehnikat ning liikumismustrit, kuid see on ka kõik. Ehk kui jooksmisega ei ole seni vigastusi tekkinud, siis on soovitav kasutada edasi sama jalanõud. Kui on tekkinud vigastusi, siis on soovitav testida mõne teise jalanõuga või liituda paljajalu jooksjate liikumisega.

Allikas: traningslara.se