Enda vormis hoidmiseks ei pea minema alati jõusaali. Uue uuringu kohaselt piisab kontoris kõndimisest, liftile treppide eelistamisest ning majapidamistööde tegemisest.

Tulemused annavad üheselt tunnistust, et juhuslikud füüsilised tegevused, mis pole iseenesest treeninguna mõeldud, kuid sunnivad su siiski liikuma, võivad olulisel määral sinu vormi parandada. Mida rohkem aega kulus inimestel juhuslike füüsiliste tegevuste harrastamiseks ja mida intensiivsem tegevus oli, seda paremad olid nende aeroobse vormi näitajad.

Kõige suurem kasu oli keskmise füüsilise aktiivsusega tegevustest, nagu kerge jalutuskäik või treppe mööda kõndimine. Erinevus tuleb ilmsiks, kui võrrelda neid kerget füüsilist aktiivsust pakkuvate tegevustega, nagu kokkamine või sisseostude tegemine, kommenteerib uuringu tulemusi Kanada Queensi ülikooli kinesioloog Ashlee McGuire.

Teadlased hindavad 30-minutilise nn juhutrenni mõju kõrgelt – südame-veresoonkonna haiguste riski maandavad sellised tegevused 15 protsendi võrra.

„Julgustav on teada, et suurendades juhusliku füüsilise aktiivsuse hulka päevas kõigest natukene, tehes rohkem majapidamistöid või suheldes kolleegiga silmast-silma - mitte e-kirja vahendusel -, on meil tõepoolest võimalik panustada oma tervisliku seisundi parandamisse,“ rõõmustab McGuire.

Juhuslik treening

Kanadas läbi viidud uuringus osales 135 väheaktiivset meest ja naist, kellel oli vööpiirkonnas paar üleliigset kilogrammi. Ühe nädala vältel kandsid kõik osalised oma piha ümber kiirendusmõõturit, mis jälgis pidevalt nende liikumist. Katsealuste kardiorespiratoorset võimekust hinnati koormustesti abil.

Mitte keegi katsealustest ei ületanud USAs ja Kanadas sisse seatud füüsilise aktiivsuse piirmäära. Piirmäärad on mõlemas riigis ühesugused, soovitades inimestel nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka koormusega liikuda. Seejuures peaks füüsiline tegevus vältama vähemalt kümme minutit.

Juhuslike füüsiliste tegevustega sisustasid katsealused oma nädalast umbes 300 minutit, kuid kõigest 20 minutit sellest klassifitseerus mõõduka koormusega liikumise alla. Kardiorespiratoorne võimekus oli parem nendel, kelle „juhuslik treening“ kestis kauem või oli intensiivsem. Seega tuleks kerge koormusega liikumisele eelistada mõõduka koormusega liikumist.

Kas jätta trenn vahele?

Uuringu tulemusi kommenteerides tõdesid teadlased, et nüüd sai ümber lükatud väide, nagu peaks tervisliku seisundi parandamiseks tegema vähemalt kümme minutit kõrgendatud pulsiga trenni.

See ei tähenda siiski, et regulaarsest treeningust peaks loobuma. Kui juhuslik füüsiline tegevus parandab sinu võimekust, siis regulaarne ja sihiteadlik higistamine on sulle veelgi kasulikum.

Allikas: myhealthnewsdaily.com