Foto: Simon Howden / FreeDigitalPhotos.net

Mõnede inimeste arvates ei ole treening üldse mingi korralik treening, kui see higiseks ei aja. Seepärast valivad nad ka treeninguid, kus higistamine on kindlustatud. Neile sobivad spordialad on erinevad poksiliigid, mis panevad higi jooksma juba soojenduse ajal, sest koormust saab kogu keha. Pärast tund kestvat aktiivset treeningut on tavaline, et ollakse kaotanud kilo oma kehakaalust higina.

Pulssi tõstvate ning higistama ajavate spordialade hulka kuuluvad veel pallimängud nagu jalgpall, korvpall, tennis ning erinevad aeroobsed treeningud nagu näiteks bodyattack. Eriti tunnevad selliste aktiivsete treeningute järele vajadust inimesed, kes on terve päeva kontoris paigal istunud ning tunnevad, et keha tahab liikumist ning higi kui auhinda korraliku treeningu eest.

Higistamine treeningul on normaalne ning ei sõltu meie tahtest, olles passiivne protsess. Higistamiseks ei ole vaja täiendavad energiat – saunaskäik või kuum vann ei kuluta tegelikult energiat, vaid keha kaotab ainult vedelikku. Et organism end hästi tunneks ning ei tekiks peavalu, peaksid kaotatud vedeliku esimesel võimalusel tagasi jooma.

Higistamine on keha jahutamise viis ning higi hulk sõltub treeningu intensiivsusest, meid ümbritsevast temperatuurist ning riietest, mida treeningul kanname. Kui oled ülekaaluline, mis on omakorda soendav kiht keha ümber, suurendab ka see higistamist.

Mida suurem on rasvamass kehas, seda vähem on kehas vett, sest lihastes on ca 75% vett, samal ajal kui rasvarakud mahutavad vaid väikeses koguses vedelikku. Hea viis vedelikutasakaalu jälgimiseks on kaaluda end enne ja pärast treeningut. Raske treeninguga on võimalik kaotada kehast rohkem kui liiter vedelikku tunnis.

Kui pärast treeningut kaalud treeningu algusest vähem, ei ole sa piisavalt joonud ning rakud kannatavad vedelikupuuduse käes. Paar protsenti kehamassi kaotamist treeningul mõjub väga halvasti vastupidavusele, vereringlusele, mis ei suuda enam soojust kehast välja viia. Nii on oht ülekuumenemisele, neerud saavad kannatada ning kehas tekib suur vedelikupuudus.

Faktid

• Higistamine on normaalne ja tervislik, see on keha temperatuuri reguleerimisviis. Higihulk on inimestel erinev.
• Kehal on miljoneid higinäärmeid, enamik neist peopesas, otsmikul, jalgades ja kaenla all. Kui kehatemperatuur tõuseb, eritavad näärmed vedelikku. Higi koosneb peamiselt veest ja sooladest. Kui vesi aurustub, jahutub keha pind ning kehatemperatuur langeb.
• Higistamise puhul on oluline juua palju vett, et asendada vedeliku- ja soolakadu.