Liigsed kilod suurendavad riski haigestuda tõsistesse haigustesse nagu 2. tüübi diabeet, südame-veresoonkonna haigused ning teatud vähitüübid. Selle põhjusteks on rasvumisest tekkinud ainevahetushäired nagu vererasva kõikumine, insuliiniresistentsus ning kõrge vererõhk.

Rasvumisega on seotud ka liigesteprobleemid ning soovimatu lastetus. Seejuures on oluline just see, kuhu kehal rasv on kogunenud.

Metaboolse sündroomi korral on ainevahetus kehas häiritud, mis viib erinevate riskifaktorite suurenemiseni, nagu näiteks rasva kogunemine kõhul, insuliiniresistentsus, vererasvahäired ning kõrge vererõhk. Kui kaks neist riskifaktoritest on esindatud, tekib metaboolne sündroom ning suureneb eelnimetatud haiguste risk.

Metaboolne sündroom on 2. tüübi diabeedi eelstaadium, mis on väga tõsine, sest suureneb järsult infarkti, insuldi ning teiste südame-veresoonkonna haiguste oht.

Rasv, mis on kogunenud kõhule ja siseorganite vahele, on ohtlikum kui näiteks puusadele kogunenud rasv, sest kõhurasv mõjutab ainevahetust nahaalusest rasvast enam, mõjutades negatiivselt vererasva ning vererõhu taset.

Kõhurasva on võimalik kõige lihtsamini mõõta tavalise mõõdulindiga. Naiste puhul on kriitiliseks vööümbermõõduks 80, kuid kui vööümbermõõt on suurem kui 88 cm, suureneb risk tervisele hüppeliselt. Meeste vastavad mõõdud on 94 ja 102 cm.

Rasvumine suurendab drastiliselt ka vähki haigestumise riski, naistel on eelkõige oht haigestuda emakakaelavähki. Ülekaalulisel naisel on risk kolm korda suurem kui normaalkaalulisel naisel. Klimakteeriumi läbinud naistel suurendab ülekaal ka rinnavähi riski. Ülekaalu korral on suurenenud risk haigestuda ka teistesse vähivormidesse. Parimaks viisiks vähki haigestumist vältida on hoida end kogu elu normaalkaalus.

Teadlastel puudub hetkel selge arusaam, miks ülekaal erinevaid vähiriske suurendab.

Lisaks erinevatesse haigustesse haigestumise riski suurenemisele põhjustab rasvumine ka elukvaliteedi halvenemist. Rootsi Sahlgrenska ülikoolis on 1987. aastast alates väldanud uuring, mis keskendus rasvumise kirurgilise ning traditsioonilise raviga kaasnevatele lühi- ja pikaajalistele mõjudele. Uuringu käigus analüüsivad teadlased ka ülekaaluliste patsientide elukvaliteeti ning psüühilist tervist. See võib puudutada söömisharjumusi, tundeid, inimese sotsiaalseid suhteid ning seda, kuidas ülekaal mõjutab tööelu, vaba aega ning kooselu.

Uuring on näidanud, et rasvunud inimeste elukvaliteet on madalam kui normaalkaalulistel. Nad tunnevad end sagedamini väsinuna, neil esineb rohkem probleeme kooselus ning rasvunud inimesed on sagedamini üksikud, eriti naised. Ülekaalulised inimesed väldivad tavaliselt sotsiaalseid situatsioone ning jäävad parema meelega koju. Pikas perspektiivis võib see viia isoleerituse ning üksinduseni.

Allikas: http:// forskning.se